Kaheksas koolipäev, 8.detsember
Täna kudusime omapäi, sest meie õpetajal, Marital polnud kooli asja. Tööjärg ees, pole probleemi. Jätkasime juba alustatud tööd. Vajadusel oli võimalus pöörduda teise õpetaja, Pirjo poole. Ülejäänud õpilased nokitsesid samuti käsilolevate tööde juures.
Pisut elevust tõi unisesse argipäeva puidu purunemise raksatus. Jennil, kohalikul õpilasel, õnnestus üks vahelikupulk täiesti pooleks tallata. Niimoodi need õrnad naised kauneid salle koovadki, et pilpad ja saepuru taga.
 |
| Puruks tallatud vahelikupulk |
Teine, mitte vähem häiriv lugu juhtus kõrval seisva kangasteljega. Eile sai see niietatud, soastatud ning ette seotud. Täna pidi kudumisralli algama, kuid mõne sentimeetri kudumise järel selgus, et oodatud mustrit ei tule. Vaadati siis eest ja tagant, ragistati ajusid. Tuli välja, et niietaja niietas lõimed korrates igas mustrikorras ka parema ja vasaku ääre lõimemustrit. Kummalgi pool oli vaid kaks lõime, mis lõppkokkuvõttes korraliku segaduse tekitasid. Oi, seda "rõõmu" kui teatavaks sai, et 600 lõime tuleb ümber niietada ja soastada. Aga, mis seal ikka - tegijal juhtub mõndagi.
Võtsime teljelt maha oma punased sallid. Jääb veel narmad teha ja ära pesta.
Ja loomulikult käisin ma täna Wetterhofis uue lõngalaari järel. Mul on tunne, et ma pole elu jooksul nii palju raha lõngadele raisanud, kui viimase kahe nädala jooksul. Eks see tuleb ka nendest krõbedatest hindadest. Kodus pole mul kunagi pähe tulnud soetada lõnga 250 eurose kilohinnaga.
Comments
Post a Comment