Hakkame otsi kokku tõmbama

 Kolmas nädal Soomes hakkab lõpule jõudma. Hommikul sai jälle adrenaliini. Ärkasin lumekoristusmasina kopa kolina peale. Piilusin kardina vahelt välja ja nägin, kuidas kopamees lükkab kahte lumehunnikut minu auto külje alla. Alles eile ukerdasin ma nende vahelt välja, parkisin auto vähemalt 10 meetrit kaugemale puhtale, roogitud alale, et mitte segada lumekoristust. Tuli ikkagi üllatuda, kuigi eile oli mul kahtlus, et auto oli lume alla maetud nimme. Tõmbasin siis mantli selga ja sibasin õue. Küsisin mehe käest, et mis probleemiks. Vastuseks sain, et tal on väga raske lund lükata, kui mõni auto platsil seisab. Kahjuks polnud selles loogikat, sest praegusel juhul ei seganud mu suksu kedagi. Puhas õelus eestlaste vastu juhtis seda kopaseppa. See tuli ka hiljem päevavalgele. Kui lumelükkaja sai teada, et oleme õpilased ja elame siinsamas, oli mehel vesi ahjus. Kartuses, et kaeban tema tegevuse peale (mida polnudki plaanis), käis ta ise juhtkonnale juhtunust rääkimas ja vabandust palumas. Seletas, et arvas siin parkivat eestlastest ehitajaid, kes seda teha ei tohiks. Seetõttu kaevaski "loata" parkijate auto kinni. Vaat nii võib juhtuda meie naabri juures. Olge valvsad oma autoga Soomes reisides.

Koolis oli aga endiselt kiire. Lõpetasime viimaseid töid. Lõikasime kangastelgedelt maha, sik-sakitasime servi.

Pool päeva oli jälle siduseõpetust. Kohalikud tegid seda Teams'i teel, kuna soomlaste transporditööliste streik ei võimaldanud neil kooli tulla. Seegi hea variant. Nad hoidsid sõidu pealt palju aega kokku.

Avastada on siin koolis palju ja veel rohkem. Täna nägime õpetajate toas vahvat vahvelkoes seinavaipa. Kahjuks ei näinud seda suga, millega vaip kootud on. See peaks olema nii hõre, nagu 1 lõim kahele cm-le, sest lõimena on kasutatud parajaid köisi. ;).

Mõned pool- ja valmistooted

Saime lõunasöögiks poputatud. See oli täna nii rikkalik, et ägasime pärast sööki. Lisaboonuseks ei võetud selle eest pennigi. 

Meie korpuse fuajees pakuti lisaks glögi ja piparkooke. Koju jõudes peame ilmselt oma garderoobi vahetama. Eks näe, mida kaal kodus näitab. Jõulud ka veel ees ootamas.

Ja mida siin salata - tänagi käisime Wetterhofist kallist lõnga toomas. Õnneks sõidame varsti ära ning ei saa seda "pahelist" traditsiooni enam jätkata.

Homme meie viimane päev Tavastia Koulutuskeskuses. Ei liialda, kui ütlen, et oleme mõlemad Margitiga väga õnnelikud, et sattusime siia praktikale. Saime teada palju uut, kohtusime ägedate inimestega. Koju tulles jagame kindlasti kõiki neid nippe, mis siin nähtud, kuuldud.

Aitäh Erasmus programmile ja HKHK õpetajatele, kes toetasid meie minekut välispraktikale.

Margit ja Erika TK-22