Nädalavahetuse veetsime kultuurselt. Külastasime ühte poppi kohvik-poodi, kus kaks suurte kogemustega noort muusikut, nagu neid tutvustati, esitasid toreda kontserdi. Noormees mängis kitarri ja neiu laulis. Saime mõnusa elamuse ja jõulumeeleolugi südamesse. Puhkepäeva puhul lubasime endale kohvikus kaneelisaia. Kui kontsert kuulatud, vaatasime üle ka poes pakutava. Kõrvutasime hindu sellega, mida võiksime oma toodete eest küsida. 500 eurot salli eest - pole probleemi. Raha võtame vastu iga kell. Seda õpetas meile juba härra Maurus.
 |
| Lõõgastushetk kohvik-poes |
Lõpuks jõudsime Häme Linnusesse. See mõte oli meil algusest saati, kuid tihe tööde graafik ei klappinud kuidagi linnuse lahtiolekuaegadega. Soe ja kodune tunne oli seal. Leidsime eksponaatide hulgast mõned vaibadki, mis huvi ja elevust tekitasid.
See vaip jäi meist meeletusse kaugusesse, seega ei oska täpselt tehnikat öelda, aga aimata võib, et tegu mingit sorti põimega
 |
| Soome traditsioonilises tehnikas ilvesevaip. |
Tagantpoolt on vastu valgust eriti hästi näha pikad lahtised lõimejooksud. Igatahes, pani fantaasia liikuma. Kes teab, võib-olla tulevikus läheb seda tehnikat vaja.
 |
Üks äge gobelään.
|
Vaatasime üle ka lossi sanitaarsõlme. Kasutada ei lubatud.
Lossi kaevus vett enam ei olnud, see-eest särasid 12-meetrisest kaugusest vastu mündid. Ja neid polnud vähe. Tekkis huvi: mitu aastat veel peaks minema, et kaev müntidest triiki saaks?
Lossituur tehtud, tahtsime Verkatehdasesse kontserdile minna. Kohale jõudes nägime kogunemas suuremas hulgas eekooliealisi lapsi oma vanematega. Selgus, et kontsert on mõeldud lastele. Kuna me Margitiga ei suutnud kokkuleppele jõuda, kes meist on laps, kes vanem, loobusime üldse sellest plaanist ja seadsime sammud hoopis kunstimuuseumisse. See ei olnud lõppkokkuvõttes ka hea mõte, sest peamajas oli näitus Camilla Vuorenmaa kunstist. Väga morbiidne!
Õnneks oli teises majas midagi ilusamat ja helgemat - Soome puidunikerdajate tööde näitus. Ilmselgelt "puidunikergajad" on mu meelevaldne tõlge, aga võib-olla ka mitte. Igatahes oli seal ka kombinatsioone puidu nikerdusest ja maalidest. Väga äge väljapanek!
Fragment suurest maal-nikerdusest
Margiti tehtud foto meie jaoks tundmatu kunstniku tööst
Täna, ehk esmaspäeval kudus Margit maha siidi-villa salli ja alustasime uue projektiga. Sellest peaks tulema üks vahva korts-sall, mida peab aurutama.
 |
Villase korts-salli algus
|
Ja veel üks tore avastus. Vaatasin täna pikisilmi klassis seisvat paberirulli ja taipasin, et seda kasutatakse poolipõhjade tegemiseks. No meil käravad ka muud paberid. Isegi ajakirjad lähevad loosi. Ma ütleks, et vastupidavuselt ja kasutussõbralikkuselt teevad meie ajakirjadest poolipõhjad silmad ette.
Comments
Post a Comment