Kolm päeva enne lõppu, 13. detsember

 Kohvrid pakitud, piletid ostetud, kindlustus tehtud, vaim on valmis! Süda tahab erutusest ja põnevusest põuest pageda.Siht on Hämeenlinna Tavastia Koulutuskeskus OY.  

Kui sa juba oskad natuke kangastelgedel kududa, hakkad vaikselt aru saama, et see kudumismaailm on nii piiritu, avar, sügav. Ütle kuidas tahad. Süvaveeuurija kirjeldaks seda nagu Mariaani sügavikku. Sa kord korralt laskud ja leiad jälle, et see on sügavam kui eelmisel sukeldumisel. Ning jälle üllatud.

Päriselt ei teagi, mida sellest õppesõidust loota. Üllatused on alati parim variant, seepärast ootan ahhaa-efekti ja jälle ootamatut tõdemust: näe, kui rumal ma siiani olin!

Laegas on avatud, seda džinni pudelisse enam tagasi ei topi. Võtame vastu kõik teadmised ja oskused, mida meil seal vähegi noppida on.

Seiklus algab

Jõudsime õnnelikult kohale. Saime tuttavaks meid vastu võtnud õpetaja Marita Pennaneniga, kes tegi meile maja tutvustusringi. Nähtust ei suuda me siiani juba mitme tunni jooksul toibuda. Kaks klassi täis erinevaid kangastelgi. Esmalt võttis hinge kinni, nii et ei taibanud isegi üle lugeda, palju neid seal on. Telgedele lisaks suuri ja väikeseid käärpuid, rulliraame, haspleid ja kerilaudu. Minesta või ära. Aga me oleme tugevast puust - ei minestanud. Tarvis on ju siiski kõik meelde jätta ja šnitti võtta. Seega fotografeerime ja dokumenteerime.

Käärpuud. Võta, milline meeldib.

Kangastelgede meri

Võtame kausta. Taustal meie õpetaja loodud mustrites sallid.

Õhtuseks lektüüriks võtsime koolist oma elamisse kaasa paksu kausta kudumisjuhistega. Ehk leiab sealt homseks juba mingi huvitava töö, millega alustada.

Ootame juba homset.

Aamu on parempi kuin ilta!
.