Täna tegutsesime pool päeva värviklassis, mis asub hoopis teises hoones. Tegime ÄGEDAID asju.
Esimesel Wetterhofi külaskäigul jäi meile silma üks tore sall. Me ei suutnud kuidagi tuvastada, mis tehnikat selle juures on kasutatud. Uudishimulik õpilane teeb foto ja näitab õpetajatele. Nii ka meie. Kohe tuli küsimus, kas tahaksime ise ka sellist teha. NO MIS KÜSIMUS? Muidugi tahame. Saimegi kätt proovida reservvanutamises. Ja see on nüüd meie uus lemmik. Natuke pulbrite ja vedelike kokkusegamist, pisut pintseldamist, kuivatamist, loputamist, trummeldamist, jälle veidi solgutamist ning toode valmis. Keegi hea naljasoonega inimene, nähes allolevat pilti, küsis, kas paneme tapeeti.
 |
Reservvanutus
|
Ei pane tapeeti, teeme reservvanutust. Kuni salli toorikud kuivasid, alustasime eile ostetud lõngade värvimist. Valisime kataloogist toreda sügava veinipunase värvi. Lähenesime teaduslikult ja valmistasime paksu retseptiraamatu järgi värvilahuse. Värvi kaalusime selleks sisustatud tõmbekapis. Kahtlustan, et see oli lihtsalt ainus koht, kuhu sai kaalud ja klaasanumad turvaliselt paigutada. Muud põhjust kaaluda tõmbekapis vist siiski polnud. Kontrollisime pingsalt värvimisprotsessi ja saime tulemuseks haleda roosa lõnga. Vot, sulle, säh! Õpetaja oli ka hämmingus. Homme on uus katse, aga seekord happevärviga.
 |
| Kaalumisnurgake tõmbekapis |
 |
| Paksud retseptiraamatud |
 |
Hale roosa
|
Sellega me päev ei lõppenud. Jätkasime oma kangakudumise klassis eile niietatud ja soastatud lõime ettesidumisega. Kuni mina küürutasin telje all sidust tehes, haspeldas Margit meie haleroosad lõngad ümber. Kui need tööd tehtud, alustas ta salli kudumist, mina kerisin järgmise salli lõimelõngad tokkidesse.
Nii meie päevake õhtusse veeres. Lahkusime klassist viimastena ning kustutasime tuled.
Comments
Post a Comment